SIBERI HUSKY<\/p>\n
T\u00d5LGE : Mrs J.Turnbull ja Harry G.A.Hinckeldeyn (saksa keelde)
\nP\u00c4RITOLU: U.S.A.<\/p>\n
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG: 02.02.1995
\nKASUTUS: Kelgukoer.
\nFCI KLASSIFIKATSIOON:
\nR\u00fchm 5 Spitsilaadsed ja algup\u00e4rased t\u00f5ud
\nAlar\u00fchm 5.1 P\u00f5hjamaised kelgukoerad
\nT\u00f6\u00f6katseteta.<\/p>\n
\u00dcLDMULJE :
\nSiberi husky on keskmise suurusega t\u00f6\u00f6koera t\u00f5ug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema \u00fcsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, p\u00fcstised k\u00f5rvad ning kohev saba viitavad p\u00f5hjamaisele p\u00e4ritolule. Talle iseloomulik liikumisviis on sujuv ja pealtn\u00e4ha v\u00e4simatu. Husky on (nagu eelpool \u00f6eldud) \u00e4\u00e4rmiselt sobiv t\u00e4itmaks oma p\u00f5list t\u00f6\u00f6\u00fclesannet kelgukoerana ja kergete koormate m\u00f5\u00f5dukas tempos suurte vahemaade taha toimetamiseks.<\/p>\n
Kehaehituse proportsioonid ja kuju peegeldavad seda p\u00f5hiolemust j\u00f5u, kiiruse ja vastupidavuse sobivas
\nvahekorras. Isased on maskuliinsemad, kuid mingil juhul mitte robustsed; emased on feminiinsed ilma hapruseta kehaehituses. \u00d5iges konditsioonis husky, kellel on h\u00e4sti arenenud ja tihedad lihased, ei tohi olla \u00fclekaaluline.<\/p>\n
OLULISED PROPORTSIOONID :
\n– \u00d5laliigesest kuni istmikunukini m\u00f5\u00f5detud kerepikkus on veidi suurem turjak\u00f5rgusest.
\n– Vahemaa ninaotsast kuni laubale \u00fcleminekuni on sama pikk v\u00f5rreldes vahemaaga lauba \u00fcleminekust kuni kuklak\u00fchmuni.<\/p>\n
K\u00c4ITUMINE \/ ISELOOM :
\nSiberi husky\u2019le iseloomulik temperament on s\u00f5bralik ja leebe, samas ka t\u00e4helepanelik ja kontakteeruv.
\nTemas ei avaldu valvekoera r\u00f5hutatud omadusi, ta pole ka v\u00f5\u00f5raste suhtes umbusklik ega teiste koerte suhtes
\nagressiivne. T\u00e4iskasvanud koera k\u00e4itumises peab avalduma m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral eemalehoidlikkust ning
\nteatavat v\u00e4\u00e4rikust. Husky intelligentsus, juhitavus ja innukus teevad temast meeldiva seltsilise ja kergesti \u00f5petatava t\u00f6\u00f6koera.<\/p>\n
PEA :
\nPEAPIIRKOND :
\nKolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv,
\n\u00fclaosast kergelt kumerdunud ja k\u00f5ige laiemast kohast
\nsilmade suunas ahenev.
\n\u00dcleminek laubalt koonule : H\u00e4sti v\u00e4ljendunud.<\/p>\n
N\u00c4OPIIRKOND :
\nNinapeegel : Hallidel, punastel ja mustadel koertel on ninapeegel must; vasekarva koertel maksa v\u00e4rvi;
\npuhasvalgetel v\u00f5ib see ka lihav\u00e4rvi olla. Roosa triibuga \u201cluminina\u201d on lubatav.
\nKoon : Keskmise pikkuse ja laiusega, ninaotsa suunas \u00fchtlaselt ahenev, samas mitte liiga teravana v\u00f5i
\nkandilisena l\u00f5ppedes. Ninaselg on lauba \u00fcleminekust kuni ninaotsani sirge. .
\nMokad : H\u00e4sti pigmenteerunud ja tihedalt liibuvad.
\nL\u00f5uad \/ Hambad : K\u00e4\u00e4ritaoline hambumus.
\nSilmad : Mandlikujulised, suhteliselt laia ja veidi viltuse asetusega. Silmad v\u00f5ivad olla nii pruunid kui ka sinised, kusjuures lubatud on nii \u00fcks pruun ja teine sinine silm kui ka mitmev\u00e4rvilised silmad. Pilk on l\u00e4bitungiv kuid s\u00f5bralik, huvi tundev ja samas ka kelmikas.
\nK\u00f5rvad : Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised, tihedalt l\u00e4hestikku ja k\u00f5rgel asetsevad. K\u00f5rvad on paksud, h\u00e4sti karvased, tagak\u00fcljest kergelt kaardunud, t\u00e4iesti p\u00fcstised, veidi \u00fcmardunud p\u00fcstiste tippudega.<\/p>\n
KAEL :
\nKeskmise pikkusega, kaarduv, t\u00fcvest h\u00e4sti p\u00fcstine. Traavil sirutub kael niimoodi v\u00e4lja, et pea on veidi ettepoole ulatuv.<\/p>\n
KERE :
\nSelg : Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse \u00fclajoonega. Keskmise pikkusega, mitte
\nebaproportsionaalselt l\u00fchike ega ka \u00fclem\u00e4\u00e4rasest pikkusest tulenevalt n\u00f5tkuv.
\nNimme (lanne) : Tugev ja h\u00e4sti kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja k\u00fclgsuunas kergelt kumerdunud.
\nLaudjas : Laskuv, kuid mitte nii j\u00e4rsk, et selle t\u00f5ttu oleks tagajalgade t\u00f5uge j\u00f5uetu.
\nRindkere : S\u00fcgav ja j\u00f5uline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi k\u00f5ige madalam punkt asub vahetult k\u00fc\u00fcnarnukkide taga ja nendega samal k\u00f5rgusel. Roided on kohe l\u00fclisambast alates h\u00e4sti kaardunud ja muutuvad k\u00fclgedel allapoole suundudes lamedamaks, et v\u00f5imaldada vaba liikumist.<\/p>\n
SABA :
\nSaba on h\u00e4sti karvane ja kujult rebaseh\u00e4nda meenutav. Saba kinnitub pisut allpool \u00fclajoont, kuid koera t\u00e4helepanu ergastumisel t\u00f5useb tavaliselt elegantse sirbikujulise kaarena seljast k\u00f5rgemale. Seejuures ei tohi saba keerduda k\u00fcljele r\u00f5ngasse, seljast \u00fchele ega teisele poole ning ei tohi hoiduda tihedalt selja vastu surutuna. Rahulikul ja l\u00f5\u00f5gastunult seisval koeral on normaalne sabahoiak rippasendis. Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis on \u00fchepikkune kogu saba ulatuses ja selle t\u00f5ttu n\u00e4eb saba v\u00e4lja kui \u00fcmar pudelihari.<\/p>\n
J\u00c4SEMED :
\nESIJ\u00c4SEMED :
\nEestpoolt vaadates seisavad esijalad teineteisest m\u00f5\u00f5dukal kaugusel, paralleelselt ja sirgelt. Luud on
\ntoekad, kuid mitte mingil juhul rasked. Esijala pikkus, m\u00f5\u00f5detuna k\u00fc\u00fcnarnukist maani, on veidi suurem vahemaast k\u00fc\u00fcnarnuki ja labaluu \u00fclaserva vahel. Ka esijalgade lisavarbad (p\u00f6idlad) tuleb eemaldada.<\/p>\n
\u00d5lad ja \u00f5lavarred : Labaluud on h\u00e4sti arenenud.
\n\u00d5lavarreluud on k\u00fc\u00fcnarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes p\u00fcstised.
\nLihased ja sidemed, mis \u00f5lav\u00f6\u00f6det rinnakorviga seostavad, on sitked ja h\u00e4sti arenenud.
\nK\u00fc\u00fcnarnukid : Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6ratud.
\nRandmeliigesed : Tugevad, kuid n\u00f5tked.
\nK\u00e4mblad : K\u00fclgvaates veidi kaldus asetusega.<\/p>\n
TAGAJ\u00c4SEMED :
\nTagantpoolt vaadates seisavad tagajalad teineteisest m\u00f5\u00f5dukal kaugusel ja paralleelselt. Lisavarbad, mida k\u00fcll harva esineb, tuleb eemaldada.
\nReied : H\u00e4sti lihaselised ja j\u00f5ulised.
\nP\u00f5lved : H\u00e4sti nurgitunud.
\nKannaliigesed : H\u00e4sti m\u00e4rgatavad ja madalal asetsevad.<\/p>\n
K\u00c4PAD :
\nOvaalsed, kuid mitte pikad, keskmise suurusega, kompaktsed ja varvaste ning k\u00e4papadjandite vahelt h\u00e4sti
\nkarvased. Padjandid on vastupidava ja paksu polsterdusega. Loomulikult seistes ei ole k\u00e4pad sisse- ega
\nv\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6ratud.<\/p>\n
LIIKUMINE :
\nHoogne ja pealtn\u00e4ha v\u00e4simatu. Siberi husky on v\u00e4le ja kergejalgne. N\u00e4ituseringis liikumise hindamiseks tuleb teda esitada l\u00f5dvalt rippuva rihma otsas ja \u00fcsna kiirel traavil, mille korral avalduvad hea ulatusega esisamm ja tugev tagat\u00f5uge. Sammu-tempos esitatav siberi husky liigub eest ja tagant vaadates mitte v\u00e4ga kitsa sammuga, kuid tempo t\u00f5usmisel hakkavad jalad kord-korralt keskjoonele l\u00e4henema, kuni l\u00f5puks kulgevad k\u00e4pad joostes otse keretelje alla j\u00e4\u00e4val sirgjoonel. Kui k\u00e4paj\u00e4ljed kattuvad, siis liiguvad nii esi- kui tagajalad sirgelt ilma, et k\u00fc\u00fcnarnukid v\u00f5i kannad sisse- v\u00f5i v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6rduksid. Jalad liiguvad paralleelselt. Liikumisel p\u00fcsib \u00fclajoon kindla ja sirgena.<\/p>\n
KARVKATE :
\nKARV : Siberi husky karvkate on kahekihiline ja keskmise pikkusega, see n\u00e4eb v\u00e4lja ilus ja karusnahka meenutav. Karv ei tohi olla nii pikk, et varjutaks koera selgepiirilist siluetti. Alusvill on pehme ja tihe ning kattekarva toestamiseks piisava pikkusega. Pikemad ja j\u00e4igad kattekarvad on sirged ning veidi liibuvad, mitte aga karedad ega kerest eemale turritavad. Hindamisel tuleb arvesse v\u00f5tta, et karvavahetuse ajal on alusvilla puudumine t\u00e4iesti normaalne. Hooldatud v\u00e4limuse r\u00f5hutamiseks on lubatud vurrukarvade ja varvaste vaheliste ning k\u00e4pa v\u00e4lisservade karvade l\u00fchendamine. Igaltpoolt mujalt on karvkatte trimmimine lubamatu ja selle puhul tuleb rangelt n\u00e4itusehinnet alandada.<\/p>\n
V\u00c4RVUS : Lubatud on k\u00f5ik v\u00e4rvused mustast kuni puhasvalgeni. Mitmesugused erinevad peajoonised on
\n\u00fcldised, kaasa arvatud ka sellised mustrid, milliseid teistel t\u00f5ugudel ei esine.<\/p>\n
SUURUS ja KEHAKAAL :
\nTURJAK\u00d5RGUS : isastel : 53,5 – 60 cm (21-23,5 tolli). emastel : 50,5 – 56 cm (20-22 tolli).
\nKEHAKAAL : isastel : 20,5 – 28 kg (45-60 naela). emastel : 15,5 – 23 kg (35-50 naela).
\nKehakaal peab sobivalt vastama turjak\u00f5rgusele. Nimetatud suurused ja kaalud n\u00e4itavad \u00e4\u00e4rmisi piirm\u00f5\u00f5tusid ilma, et need ekstreemseteks muutuksid.<\/p>\n
KOKKUV\u00d5TE :
\nSiberi husky olulisemad t\u00f5ulised tunnused on keskmine kasv, m\u00f5\u00f5dukas luustiku tugevus, harmoonilised
\nproportsioonid, kerge ja vaba liikumine, \u00f5ige karvkate, eespool kirjeldatud pea ja k\u00f5rvade kuju, korrektne saba ning hea iseloom. Hinnet tuleb alandada raskep\u00e4rase luustiku, \u00fclem\u00e4\u00e4rase kehakaalu, seotud v\u00f5i raskev\u00f5itu liikumise ning pika v\u00f5i kareda karvkatte korral.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
SIBERI HUSKY T\u00d5LGE : Mrs J.Turnbull ja Harry G.A.Hinckeldeyn (saksa keelde) P\u00c4RITOLU: U.S.A. KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG: 02.02.1995 KASUTUS: Kelgukoer. FCI KLASSIFIKATSIOON: R\u00fchm 5 Spitsilaadsed ja algup\u00e4rased t\u00f5ud Alar\u00fchm 5.1 P\u00f5hjamaised kelgukoerad T\u00f6\u00f6katseteta. \u00dcLDMULJE : Siberi husky on keskmise suurusega t\u00f6\u00f6koera t\u00f5ug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema \u00fcsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, p\u00fcstised … Continue reading