{"id":1544,"date":"2019-07-25T08:11:48","date_gmt":"2019-07-25T08:11:48","guid":{"rendered":"http:\/\/hellkihv.ee\/?page_id=1544"},"modified":"2019-07-25T08:14:41","modified_gmt":"2019-07-25T08:14:41","slug":"toustandard","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hellkihv.ee\/?page_id=1544","title":{"rendered":"T\u00f5ustandard"},"content":{"rendered":"

S\u00fcnnimaa<\/strong>: Inglismaa
\nAlgne otstarve<\/strong>: lambakoer
\nT\u00e4nap\u00e4eval<\/strong>: karjakoer, seltsikoer
\nEluiga:<\/strong> pikaealine, tavaliselt 11-14 aastat
\nEnergiatase<\/strong>: keskmine-k\u00f5rge<\/p>\n

L\u00fchitutvustus<\/strong>
\nWelsh corgi pembroke\u00a0on \u00fcks kahest \u201ccorgi\u201d t\u00f5ust, need kellel vahel on ka l\u00fchike saba s\u00fcndides (ei tasu sassi ajada osades riikides kupeeritavate koertega). Kaheks erinevaks t\u00f5uks said nad aastal 1934, kui Inglismaa Kennelklubi nende t\u00f5ustandardid kinnitas. Welsh corgi cardigan ja welsh corgi pembroke on Briti saarte \u00fched vanemad t\u00f5ud. Legendi j\u00e4rgi on nad n\u00f5iutud koerad. M\u00f6\u00f6da Walesi rohelisi k\u00fcnkaid vedasid nad haldjate ja n\u00f5idade toitu, karjatasid nende loomi, olid v\u00e4ikestele haldjatele hobuste eest. Ka praegu v\u00f5ib terane inimene n\u00e4ha nende seljal \u201ev\u00f5lusadulat\u201c. Cor t\u00e4hendab k\u00e4\u00e4bust ja gi koera. Kuna k\u00f5mri talupojad olid vaesed ja neil polnud j\u00f5udu \/ v\u00f5imalust pidada erinevaid koeri, siis kasutati corgisid nii karjakoerana, talu valvekoerana kui ka seltsilisena. Iidse walesi seadused n\u00e4gid ette karistusi corgide vigastamise v\u00f5i varastamise eest, kuna nende v\u00e4ikeste koerte oskustest s\u00f5ltus omaniku heaaolu. Corgide esivanemad on Walesi aju- ja taksikoerad ning viikingite p\u00fcstk\u00f5rvad, mis on segunenud Cardiganshire\u2019i koertega. Nende sugulasteks peetakse schipperke\u2019i ja pomeranian\u2019i. Edaspidi said aga corgide kodukohaks Cardiganshire\u2019i ja Pembrokshire\u2019i krahvkond Walesis. Algselt olid corgid v\u00e4ga j\u00e4ssakad, kuldset v\u00f5i blue merle v\u00e4rvi, tihti rippuvate k\u00f5rvadega. Corgide l\u00fchikesed on aastasadade pikkuse aretust\u00f6\u00f6 tulemus. Madal tugev koer sobib h\u00e4sti karjatama lehmi ebatasasel karjamaal. L\u00fchikesed jalad annavad koerale kiiruse ja v\u00f5imaldavad v\u00e4ltida lehmade l\u00f6\u00f6ke.<\/p>\n

Welsh corgi pembroke\u00a0on s\u00f5bralik koer, kes on pigem aktiivsem ja vajab tegelemist keskmisel tasemel. V\u00f5rreldes cardiganiga on\u00a0tema just pigem see t\u00f5ug, kes on enam v\u00e4ljapoole elav ja suhtlemisaldis alati. Teda on kerge \u00f5petada, ta on ustav ja lojaalne oma perekonnale. Arvestama aga peab et v\u00e4ikse kere sees on v\u00e4ga suure hingega koer, kes vajab koolitust.<\/p>\n

Welsh corgi pembroke standard ei \u00fctle ideaalset suurust sentimeetrites vaid m\u00e4\u00e4ratleb vahemiku 25-30 cm (turjast m\u00f5\u00f5detuna). Koera kaal emaste puhul on 9-11\u00a0kg, isaste puhul 10-12\u00a0kg. T\u00f5u viimase aja suund on, et koerad on m\u00e4rgatavalt suuremad ja raskemad, kuid selle poole ei peaks p\u00fc\u00fcdlema. Silmas peab pidama, et see koer on karjakoer, kes peab suutma teha t\u00f6\u00f6d end vigastamata.<\/p>\n

Allpool on toodud t\u00f5u FCI standard, millele on kaldkirjas lisatud omapoolsed selgitavad m\u00e4rkused.<\/p>\n

Gruppikuuluvus<\/strong>
\nFCI, r\u00fchm 1, lamba ja karjakoerad.<\/p>\n

\u00dcldine v\u00e4limus<\/strong>
\nMadal, tugev, j\u00e4ssakas, valvas ning aktiivne koer, kes j\u00e4tab v\u00e4ikesele kerele vaatamata j\u00f5ulise ning vastupidava mulje.<\/p>\n

T\u00e4htsad proportsioonid<\/strong>
\nKoonu pikkuse ja kolju pikkuse suhe 3:5.<\/p>\n

K\u00e4itumine ja iseloom<\/strong>
\nJulge ning t\u00f6ise loomuga koer. Avatud ja s\u00f5bralik, ei ole kunagi n\u00e4rviline ega agressiivne<\/p>\n

Pea<\/strong>
\nPea sarnaneb kujult ja \u00fcldmuljelt rebase peaga. Ilme on t\u00e4helepanelik ning arukas.
\nKoljupiirkond<\/strong>: K\u00f5rvade vahelt \u00fcsna lai ja lame.
\n\u00dcleminek laubalt koonule<\/strong>: M\u00f5\u00f5dukas.
\nN\u00e4opiirkond<\/strong>
\nNinapeegel<\/strong>: Must.
\nKoon<\/strong>: Otsast pisut kitsenev.
\nL\u00f5uad\/hambad<\/strong>: Tugevad l\u00f5uad. Korrektne, \u00fchtlane ja t\u00e4ielik k\u00e4\u00e4rhambumus, mis t\u00e4hendab seda, et \u00fclemised hambad ulatuvad pisut \u00fcle alumiste ja v\u00e4ljuvad l\u00f5ualuust otse.
\nSilmad<\/strong>: Hea asetusega, \u00fcmarad, keskmise suurusega, pruunid, sobivad karvkatte v\u00e4rvusega.
\nK\u00f5rvad<\/strong>: Kikkis, keskmise suurusega ning kergelt \u00fcmara kujuga. Ninaotsast ja silmade vahelt t\u00f5mmatud m\u00f5tteline sirge joon puudutab k\u00f5rva tippusid v\u00f5i m\u00f6\u00f6dub neist v\u00e4ga l\u00e4hedalt.
\nKael<\/strong>:\u00a0\u00dcsna pikk.
\nKere<\/strong>: Keskmise pikkusega, nimmeosa ei ole v\u00e4ga l\u00fchike. \u00dclaltvaates suunaga tahapoole kergelt kitsenev.
\n\u00dclajoon<\/strong>: Tasane.
\nRindkere<\/strong>: Lai ja s\u00fcgav, madala asetusega esijalgade vahel. H\u00e4sti kaarduvad roided.
\nSaba<\/strong>: L\u00fchike, eelistatult s\u00fcnnip\u00e4rane. Kupeeritud: l\u00fchike; Kupeerimata \u00dclajoonega samal joonel. Liikumisel v\u00f5i valvelolekus kantakse loomulikult \u00fclajoonest k\u00f5rgemal.
\nJ\u00e4semed<\/strong>:
\n\u00d5lad<\/strong>: Hea asetusega, moodustavad \u00f5lavartega umbes 90- kraadise nurga. \u00d5lavarred<\/strong>: J\u00e4rgivad rinnakorvi kuju. K\u00fc\u00fcnarnukid<\/strong>: K\u00fc\u00fcnarnukid asetsevad tihedalt kere vastas. Ei ole l\u00f5dvad ega liiga seotud. K\u00fc\u00fcnarvarred<\/strong>: L\u00fchikesed ja v\u00f5imalikult sirged. Tugev luustik kuni k\u00e4ppadeni. Esik\u00e4pad<\/strong>: Ovaalse kujuga. Tugevate, h\u00e4sti kaardunud ja l\u00e4hestikku asetsevate varvastega. Kaks keskmist varvast on teistest pisut pikemad. Padjandid on tugevad ja h\u00e4sti kaardunud. K\u00fc\u00fcned on l\u00fchikesed.
\nTagaj\u00e4semed<\/strong>: \u00dcldmulje<\/strong>: Tugevad ja painduvad. Jalad on l\u00fchikesed. Tugev luustik kuni k\u00e4ppadeni. P\u00f5lveliiges (p\u00f5lv):<\/strong> Hea nurgistusega. Kannaliigesed<\/strong>: Tagantvaates paralleelse asetusega. Tagak\u00e4pad<\/strong>: Ovaalse kujuga. Tugevate, h\u00e4sti kaardunud ja l\u00e4hestikku asetsevate varvastega. Kaks keskmist varvast on teistest pisut pikemad. Padjandid on tugevad ja h\u00e4sti kaardunud. K\u00fc\u00fcned on l\u00fchikesed.
\nK\u00f5nnak \/ liikumine:<\/strong> Vaba ja aktiivne. Ei ole l\u00f5tv ega liiga p\u00e4rsitud. Esij\u00e4semete liikumine on ulatuslik, ent jalgu ei t\u00f5steta liiga k\u00f5rgele. Esij\u00e4semed liiguvad \u00fches r\u00fctmis tagajalgade tugeva t\u00f5ukega.
\nKarvkate<\/strong>
\nKarv<\/strong>: Keskmise pikkusega sirge karv. Tiheda aluskarvaga. Karv ei ole pehme, laineline ega traatjas.
\nV\u00e4rvus<\/strong>: \u00dchev\u00e4rviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn), must piirdega (black and tan), valgete m\u00e4rgistega jalgadel, rinnal ja kaelal v\u00f5i ilma. Pisut valget n\u00e4ol ja koonul on lubatud.
\nSuurus ja kaal:<\/strong> Turja k\u00f5rgus: Umbes 25-30 cm. Kaal: Isased koerad: 10-12 kg. Emased koerad: 9-11 kg.
\nVead<\/strong>
\nK\u00f5iki k\u00f5rvalekaldeid eeltoodud n\u00f5uetest tuleb lugeda vigadeks ning nende hindamisel tuleb arvestada konkreetse k\u00f5rvalekalde ulatust ja selle m\u00f5ju koera tervisele, heaolule ning tema v\u00f5imekusele teha tavap\u00e4rast t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Diskvalifitseerivad vead<\/strong><\/p>\n